Laps läheb kooli

KOOLIVALMIDUS - on lapse valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt õpitegevusele. Koolivalmidusel on kolm tahku: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne valmisolek.  

Füüsiline valmisolek:

lapse kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist;   

motoorne areng, oskus omada käelihaste ja silma-käe koostööd;

tervislik seisund: kuulmine, nägemine, läbipõetud haigused, väsimuse talumine.

 Õppimise alus on vaimne valmisolek:

oskus kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; oskus koondada oma tähelepanu tegevusele ja tegutseda kuni pool tundi;         

oskus oma emotsioone kirjeldada ning tundeid sobival viisil väljendada;    

oskus seoseid näha ning järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse, kõrguse järgi ja neid sarnaste tunnuste alusel rühmitada; oskus arutleda ja leida nähtuste põhjusi; oskus esitada arusaadavalt oma mõtteid ja selgitada olukordi.

Olulisim osa koolivalmiduse juures on sotsiaalne valmisolek:

soov kooli minna ning õppida ja omandada uusi teadmisi, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;  

•    oskus taluda eemalolekut pereliikmetest;

valmisolek arvestada täiskasvanute nõudmiste ja reeglitega; võime hakkama saada uues olukorras sh täiskasvanu juhiste järgi ilma ülemäärase hirmu ja ärevuseta ning vajadusel abi paluda; omada võimet teisi kuulata, oskus teistega arvestada ja teha koostööd;

oskus järgida üldtunnustatud käitumisnorme;

•  oskus hakkama saada iseseisvalt riietumise, söömise ja enesehügieeniga; oskus kasutada vahendeid heaperemehelikult ja oskus koristada tegevuse lõppedes enda järelt.

 

Koolimineku ajaks laps teab ja oskab...

ennast tutvustada ja kirjeldada oma omadusi, huvisid; kirjeldada oma kodu ja perekonda, kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;

nimetada Eesti riigi sümboleid ja rahvatraditsioone;

eristada tervisele kasulikku ja kahjulikku; kirjeldada võimalikke ohte kodus, liikluses ja mujal; oskab jalakäijana ohutult liigelda; 

suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning oskab käituda säästlikult;

loendada 12 piires, tunneb numbreid ja oskab neid kirjutada;

•  liita ja lahutada 5 piires ning tunneb matemaatilisi märke +, -, =;

eristada geomeetrilisi ja ruumilisi kujundeid; võrrelda hulki kasutades mõisteid „rohkem, vähem, võrdselt) ja märke >,<,=;

•  orienteeruda ajas: öelda kellaaega täistundides; tunneb eile-täna-homme, enne-pärast; nimetada nädalapäevi, kuid ja aastaaegasid, oma sünnipäeva;

orienteeruda tasapinnal ja ruumis: kasutada kohamõisteid all-üleval, vasakul-paremal;

eristada rahaühikuid ja olulisemaid mõõtühikuid ning neid kasutada mängutegevustes;

ennast arusaadavalt väljendada nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; jutustada pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel andes edasi põhisisu ja olulised detailid grammatiliselt õigesti;

omab piisavat sõnavara kasutades erinevaid üldmõisteid: loomad, linnud, taimed, riided, nõud, mööbel jm;

arutleda ning tuua välja põhjus-tagajärg suhted: sellepärast, et...;

•  häälida häälikuid ja nende järjekorda eristada sõnas;

•  tunneb tähti ning oskab kirjutada tähti ja lihtsamaid sõnasid;

kirjutada oma ees- ja perekonnanime trükitähtedega;

tunneb kirjapildis ära mõned sõnad ja oskab lühemaid sõnu kokku lugeda;

peast ja oskab esitada emakeelseid luuletusi ja laule.

Kõige tähtsam on aga see, kuidas laps oma oskusi ja teadmisi kasutab.