Laps läheb kooli
KOOLIVALMIDUS - on lapse valmisolek minna mänguliselt põhitegevuselt õpitegevusele. Koolivalmidusel on kolm tahku: füüsiline, vaimne ja sotsiaalne valmisolek.
Füüsiline valmisolek:
• lapse kehaline areng, liikumisaktiivsus ja vastupidavus, oskus valitseda oma liigutusi ja liikumist;
• motoorne areng, oskus omada käelihaste ja silma-käe koostööd;
• tervislik seisund: kuulmine, nägemine, läbipõetud haigused, väsimuse talumine.
Õppimise alus on vaimne valmisolek:
• oskus kuulata ja kuulda, vaadata ja näha; oskus koondada oma tähelepanu tegevusele ja tegutseda kuni pool tundi;
• oskus oma emotsioone kirjeldada ning tundeid sobival viisil väljendada;
• oskus seoseid näha ning järjestada esemeid suuruse, pikkuse, laiuse, kõrguse järgi ja neid sarnaste tunnuste alusel rühmitada; oskus arutleda ja leida nähtuste põhjusi; oskus esitada arusaadavalt oma mõtteid ja selgitada olukordi.
Olulisim osa koolivalmiduse juures on sotsiaalne valmisolek:
• soov kooli minna ning õppida ja omandada uusi teadmisi, esitada küsimusi, avastada ja katsetada;
• oskus taluda eemalolekut pereliikmetest;
• valmisolek arvestada täiskasvanute nõudmiste ja reeglitega; võime hakkama saada uues olukorras sh täiskasvanu juhiste järgi ilma ülemäärase hirmu ja ärevuseta ning vajadusel abi paluda; omada võimet teisi kuulata, oskus teistega arvestada ja teha koostööd;
• oskus järgida üldtunnustatud käitumisnorme;
• oskus hakkama saada iseseisvalt riietumise, söömise ja enesehügieeniga; oskus kasutada vahendeid heaperemehelikult ja oskus koristada tegevuse lõppedes enda järelt.
Koolimineku ajaks laps teab ja oskab...
• ennast tutvustada ja kirjeldada oma omadusi, huvisid; kirjeldada oma kodu ja perekonda, kodukoha loodust, tuntumaid taimi, seeni ja loomi;
• nimetada Eesti riigi sümboleid ja rahvatraditsioone;
• eristada tervisele kasulikku ja kahjulikku; kirjeldada võimalikke ohte kodus, liikluses ja mujal; oskab jalakäijana ohutult liigelda;
• suhtub ümbritsevasse keskkonda hoolivalt ning oskab käituda säästlikult;
• loendada 12 piires, tunneb numbreid ja oskab neid kirjutada;
• liita ja lahutada 5 piires ning tunneb matemaatilisi märke +, -, =;
• eristada geomeetrilisi ja ruumilisi kujundeid; võrrelda hulki kasutades mõisteid „rohkem, vähem, võrdselt) ja märke >,<,=;
• orienteeruda ajas: öelda kellaaega täistundides; tunneb eile-täna-homme, enne-pärast; nimetada nädalapäevi, kuid ja aastaaegasid, oma sünnipäeva;
• orienteeruda tasapinnal ja ruumis: kasutada kohamõisteid all-üleval, vasakul-paremal;
• eristada rahaühikuid ja olulisemaid mõõtühikuid ning neid kasutada mängutegevustes;
• ennast arusaadavalt väljendada nii eakaaslaste kui täiskasvanutega suhtlemisel; jutustada pildi, kuuldud teksti või oma kogemuse alusel andes edasi põhisisu ja olulised detailid grammatiliselt õigesti;
• omab piisavat sõnavara kasutades erinevaid üldmõisteid: loomad, linnud, taimed, riided, nõud, mööbel jm;
• arutleda ning tuua välja põhjus-tagajärg suhted: sellepärast, et...;
• häälida häälikuid ja nende järjekorda eristada sõnas;
• tunneb tähti ning oskab kirjutada tähti ja lihtsamaid sõnasid;
• kirjutada oma ees- ja perekonnanime trükitähtedega;
• tunneb kirjapildis ära mõned sõnad ja oskab lühemaid sõnu kokku lugeda;
• peast ja oskab esitada emakeelseid luuletusi ja laule.
Kõige tähtsam on aga see, kuidas laps oma oskusi ja teadmisi kasutab.