Mutionu Lasteaed

Ûldteemad

2-aastased

3-aastased

4-aastased

5-aastased

6-aastased

7-aastased

SOTSIAALNE KESKKOND

MINA

Ütleb vastuseks

nime küsimisele

oma eesnime.

Väljendab

küsimisel enda

äratundmist

peeglis või fotol.

Ütleb vastuseks

nime küsimisele

oma ees- ja

perekonnanime.

Ütleb vastuseks

vanuse

küsimisele oma

ea aastate arvuna

või näitab seda

sõrmedel.

Vastab õigesti

küsimusele, kas

ta on poiss või

tüdruk.

Ütleb küsimisel oma nime ja vanuse.

Ütleb küsimisel oma nime, vanuse ja soo (poiss, tüdruk).

Oskab end tutvustada.

Oskab end tutvustada.

Teab oma kohustusi ja õigusi.

Kirjeldab enda omadusi ja huve.

PEREKOND JA KODU

Nimetab küsimisel oma perekonna liikmeid ja loomi.

Nimetab pereliikmeid: ema, isa, õde, vend.

Loetleb oma

õdede-vendade

nimed.

Vastab küsimustele oma kodu ja pereliikmete kohta.

Osutab jalutuskäigul kodukoha tuntumatele asutustele (kool, kauplus).

Ütleb küsimisel

oma vanemate

eesnimed.

Nimetab oma kodukoha tuntumaid asutusi.

Kirjeldab oma perekonda (pereliikmed +

onu ja tädi, pereliikmete nimed ja perekonnanimed)

Kirjeldab oma kodu: eramu, korter, talumaja.

Nimetab kodu asukoha: linnas (tänav, linn), maal (talukoha nimi).

Teab oma vanavanemaid.

Kirjeldab oma kodukohta (kodu, pere, loomad, naabrid).

Ûtleb küsimisel oma kodu aadressi.

Teab oma pereliikmeid ja lähisugulasi.

Mõistab, et pered võivad olla erinevad.

Jutustab oma vanavanematest.

Oskab kirjeldada oma kodu ja kodukohta.

Teab kodust aadressi ja telefoni.

LASTEAED
KOOL

Osutab oma lasteaiale, mängukaaslastele, õpetajatele.

Osutab või kirjeldab, kus on rühma mängu-, magamis- ja söögikoht ning pesemisruum ja WC.

Oskab nimetada oma rühma nime.

Suudab leida oma koha rühmas (kapp, voodi, käterätik).

Nimetab rühmas olevaid esemeid.

Nimetab küsimisel oma lasteaiakaaslaste ja õpetaja ning õpetaja abi nimesid.

Kirjeldab lasteaia erinevate ruumide otstarvet.

Nimetab oma lasteaia nime.

Oskab kirjeldada oma tegevusi ja mänge.

Nimetab lasteaia töötajaid ja nende ülesandeid (nt kokk teeb süüa).

Teab oma, võõra ja ühise tähendust.

Kirjeldab oma lasteaia asukohta.

Teab lasteaia aadressi.

Kirjeldab lasteaia kodukorda ning teab rühmareegleid ja traditsioone.

Teab kooli kui õppimise kohta.

Oskab kirjeldada,     mille poolest lasteaed koolist erineb.

AMETID, ELUKUTSED, TÔÔD

Matkib täiskasvanu eeskujul enimtuntud elukutsete tegevust (nt kokk teeb süüa, arst ravib).

Paneb täiskasvanu eeskujul asjad õigesse kohta.

Matkib lihtsaid töövõtteid (nt nuku toitmine).

Nimetab pereliikmete koduseid toimetusi.

Matkib lihtsamaid töövõtteid.

Asetab töövahendid kokkulepitud kohta.

Teostab ettenäitamisel lihtsamaid töövõtteid (nt põranda pühkimine).

Nimetab küsimisel erinevaid elukutseid nende tegevuse alusel (nt pagar küpsetab saia, arst ravib haiget).

Enne uue tegevuse alustamist korrastab eelneva koha.

Paneb iseseisvalt oma riided ettenähtud kohta.

Selgitab, miks tuleb märjad riided kuivama panna.

Oskab nimetada vanemate ameteid.

Kirjeldab üldtuntud elukutseid oma kodukohas.

Loetleb tuntumate ametite juurde kuuluvaid töövahendeid.

Põhjendab mängu- või töökoha korrastamise vajadust.

Selgitab vestluses enimtuntud ametite (nt arst, tuletõrjuja, politsei, õpetaja) vajalikkust.

Paneb märjad riided ise kuivama.

Korrastab oma isiklike esemete hoiukohta (riidenagi või -kapp, töökarp).

Oskab nimetada pereliikmete elukutseid ja ameteid.

Nimetab erinevaid ameteid lasteaias ja nende vajalikkust.

Teab ja oskab kirjeldada erinevaid elukutseid ning nende vajalikkust.

Mõistab töö ja vastutuse tähtsust.

Soovib osaleda jõukohastes kodutöödes.

Selgitab raha otstarvet.

Viib ettevõetud tööd lõpule.

KODUMAA,

TÂHTPÂEVAD, PÛHAD JA KOMBED, TEISED RAHVUSED EESTIS

Leiab täiskasvanu juhendamisel teiste esemete seast Eesti lipu.

Täidab täiskasvanu eeskujul lihtsamaid rahvakombeid (nt vastlaliu laskmine).

Osaleb jõukohasel viisil vanemate laste ja täiskasvanute tegevuses kodumaale tähtsatel päevadel (ruumide kaunistamine, laulude laulmine, peoriiete kandmine, jms).

Leiab Eesti lippu nähes erinevate värvide seast Eesti lipu värvid.

Räägib oma sünnipäevast (kuidas tähistatakse).

Nimetab küsimise korral pühadega seotud tegevusi.

Nimetab riigi nime, kus ta elab.

Nimetab Eesti rahvakalendri tähtpäevi, millel ta on osalenud (nt mardi-, kadri- ja vastlapäev).

Teab oma rahvust ja keelt ning riigi tähtsamaid sümboleid.

Oskab nimetada sündmusi, mille puhul heisatakse riigilipp.

Oskab nimetada erinevaid rahvusi oma rühmas ja kodukohas.

Kirjeldab tähtpäevi peres.

Oskab kirjeldada tuntumaid rahvakombeid (vastlad, mardipäev, kadripäev) ja nendega seotud tegevusi.

Selgitab, millal heisatakse lipud ja lauldakse hümni.

Kirjeldab, mida on kujutatud koduvalla/ -linna lipul.

Nimetab Eesti rahvuslinnu ja -lille.

Nimetab 2-3 erinevat rahvust ja keelt.

Kirjeldab tuntumate rahvakalendri tähtpäevadega seotud kombeid.

Nimetab Eesti rahvustoite,  mida ta on ise söönud (nt kama, hapukapsad ja verivorst).

Nimetab Eesti riigi sümboleid (lipp, hümn, vapp, lind, lill, kivi).

Teab koduvalla/ -linna sümboleid.

Oskab Eesti kaardil näidata oma kodukohta.

Teab Eesti vabariigi presidendi nime.

Oskab nimetada teisi rahvusi ja keeli ning teab nende kombeid ja traditsioone.

Suhtleb teisest rahvusest lastega.

Teab ja nimetab Eesti lähinaabreid (Läti, Soome, Venemaa, Rootsi).

Teab eesti rahva traditsioone ja kombeid.

Teab tähtpäevi ja nende tähistamise vajalikkust (tarkusepäev, emakeelepäev, lastekaitsepäev, sõbrapäev jm).

Oskab kirjeldada tähtpäevade tähistamist oma lasteaias või kodus (kolmekuningapäev, volbripäev, jaanipäev, hingedepäev jm).

Oskab nimetada riiklikke pühi ja nendega seotud traditsioone (riigi aastapäev, võidupüha).

ÜLDINIMLIKUD VÄÄRTUSED JA ÜLDTUNNUSTATUD KÄITUMISREEGLID

Meeldetuletamisel jätab ära minnes hüvasti (lehvitab).

Mõistab endale suunatud keeldude tähendust, muutes täiskasvanu juuresolekul neile vastavalt oma käitumist.

Meeldetuletamisel tervitab, jätab hüvasti, palub ja tänab.

Teab mõistete hea ja paha tähendust.

Rakendab iseseisvalt põhilisi viisakusreegleid.

Põhjendab lihtsamate lauakommete vajalikkust.

Teab üldtuntud viisakusreegleid.

Teab mõistete õige ja vale tähendust.

Tunneb ja järgib lauakombeid.

Põhjendab viisakusreeglite ja lauakommete järgimise vajadust.

Teab mõistete ausus ja autus tähendust ning oskab vastavalt käituda.

Oskab järgida käitumisreegleid erinevates olukordades.

Mõistab vastutust oma tegude ja käitumise eest.

SÕPRUS JA ABIVALMIDUS

Osutab või ütleb küsimisel oma sõbra nime.

Lohutab täiskasvanu eeskujul haiget saanud kaaslast.

Küsimisel nimetab oma sõprade nimesid.

Oskab haiget saanud kaaslast lohutada.

Küsimisel selgitab, kes on sõbrad.

Oskab põhjendada, miks peab sõpra hoidma.

Loob lühiajalisi sõprussuhteid.

Nimetab küsimise korral sõbra positiivseid omadusi.

Oskab sõpra lohutada ja abistada.

Oskab andeks anda ja leppida.

Oskab põhjendada, miks on hea omada sõpra/sõpru.

Abistab vajadusel nõrgemat.

Loob püsivaid sõprussuhteid.

Oskab luua ja hoida sõprussuhet.

Teab sõpruse tähendust, oskab kirjeldada sõbraks olemist ning sõber olla.

Kirjeldab tundeid, mis tekivad tülitsedes ja leppides.

SALLIV SUHTUMINE ERINEVUSTESSE

Kirjeldab küsimisel, mille poolest inimesed on erinevad (nt kasv, juuksed jne).

Märkab kaaslast ja oskab teisi arvestada.

Oskab väljendada oma emotsioone teisi arvestavalt (rõõm, mure jne).

Oskab kirjeldada inimeste erinevusi (keeleline, rassiline, vanuseline, tervisest tulenev) ja abivahendeid (prillid, ratastool, vaegnägemine – valge kepp, vaegkuulmine – kuuldeaparaat).

Väljendab oma käitumisega, et inimeste huvid ja arvamused võivad erineda (nt näitab üles viisakat huvi teise tegevuse vastu, mis ei pruugi endale meeldida).

Oskab kirjeldada oma emotsioone ja tundeid.

Oskab kaasinimestega tähelepanelikult käituda.

Oskab arvestada oma arvamustest ja huvidest erinevaid huve ja arvamusi.

Teab nimetada erivajadustega inimestele vajalikke abivahendeid.

Pakub abi erivajadustega inimestele oma võimete ja võimaluste piires.

TERVISE VÄÄRTUSTAMINE

Nimetab tervist hoidvaid tegevusi (nt tervislik toitumine, piisav kehaline aktiivsus, piisav uni ja puhkus, mäng, hea tuju, meeldivad suhted).

Oskab selgitada, kuidas hoida enda ja teiste tervist.

Oskab selgitada, et suitsetamine sh passiivne suitsetamine (viibimine tubakasuitsuses keskkonnas) ja alkoholi tarvitamine kahjustavad tervist.

Teab, mis on haigus.

Kirjeldab, mida tähendab tema jaoks terve olemine.

Kirjeldab, kuidas hoida enda ja teiste tervist (näited tervisliku käitumise ja riskikäitumise vältimise kohta).

Teab, milline tegevus või käitumine kahjustab tervist (nt suitsetamine, sh passiivne, alkoholi tarvitamine, vägivald).

HAMMASTE TERVIS

Osutab küsimisel hammaste hooldamiseks vajalikele vahenditele (hambahari ja hambapasta).

Teab hammaste hooldamise vahendeid.

Harjab hambaid täiskasvanu abiga.

Peseb hambaid täiskasvanu juhendamisel.

Nimetab hammaste tervise jaoks vajalikke tegevusi (hammaste pesemine, tervislik toitumine, hambaarsti juures käimine).

Oskab põhjendada, miks tulevad ära piimahambad (sest nende asemele kasvavad jäävhambad).

Selgitab, miks tekib hambakaaries (hambaaugud).

Järgib hammaste hooldamise ja hoidmise põhimõtteid igapäevaelus.

Peseb hambaid iseseisvalt ja õigesti.

HÜGIEEN

Peseb ja kuivatab täiskasvanu abiga käsi ja nägu.

Nimetab puhtuse jaoks vajalikke esemeid (seep, vesi, käterätik).

Oskab selgitada, miks peab ennast pesema ja kammima.

Oskab selgitada, miks enne sööki ja pärast WC kasutamist peab pesema käsi.

Oskab selgitada , miks igal lapsel on isiklikud hügieenitarbed (kamm, hambahari, käterätik).

Täidab isiklikku hügieeni harjumuslikult.

TERVISLIK TOITUMINE

Osutab küsimisel erinevatele toiduainetele.

Nimetab toiduaineid.

Nimetab toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.

Nimetab erinevaid toiduaineid, mida tuleks süüa iga päev.

Oskab selgitada, kust pärinevad igapäevased toiduained (nt kohupiima tehakse piimast, leiba teraviljast).

Selgitab taldrikureegli põhimõtet (pool taldrikust on täidetud köögiviljaga, veerand kas kartuli, riisi või makaronidega, veerand liha või kalaga).

Oskab nimetada, milliseid toiduaineid on vaja iga päev süüa rohkem ja milliseid vähem, et olla terve.

INIMKEHA TUNDMINE

Osutab küsimisel peale, kätele jalgadele.

Osutab küsimisel peale, kätele jalgadele, silmadele, suule, ninale, kõrvadele.

Teab, milleks on vajalikud silmad, kõrvad, nina.

Nimetab erinevaid kehaosi ja teab nende vajalikkust.

Nimetab erinevaid meeleelundeid (kuulmis- ja tasakaaluelund, nägemis-, haistmis-, ning maitsmiselund).

Selgitab, mis on aju, südame ja kopsude kõige olulisem ülesanne.

Teab, millised tegevused aitavad hoida aju, südant ja kopse tervena.

Teab tüdruku ja poisi erinevusi.

OHUTUS JA

TURVALISUS

Osutab küsimisel teravale esemele, mis võib haiget teha.

Nimetab esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nuga, käärid).

Nimetab kohti ja esemeid, mis võivad olla ohtlikud (nt trepid, rõdu, aknad, kuum toit, lahtine tuli, ravimid, käärid).

Teab, et õnnetuse korral tuleb pöörduda täiskasvanu poole.

Nimetab kohti, esemeid ja aineid, mis võivad olla ohtlikud (nt terariistad, kemikaalid, elekter, veekogud, ehitised).

Nimetab tegevusi, mis võivad olla ohtlikud (talvel jääle minek; mängimine ohtlikes kohtades, nt tänaval, liivakarjääris, ehitisel; ujumine täiskasvanu järelvalveta; rattasõit kiivrita).

Selgitab, miks ei tohi kaasa minna võõrastega.

Kasutab terariistu ohutult.

Nimetab hädaabinumbri 112 ja oskab seda kasutada.

Teab ja tunnetab ümbritsevaid ohte (olukordadest, inimestest, keskkonnast, loomadest ja käitumisest põhjustatud ohud).

Teab, millised on turvalise käitumise reeglid erinevates situatsioonides ja keskkondades.

Nimetab hädaabinumbri 112 ja oskab seda kasutada.

Teab ja kirjeldab, kuidas tegutseda ohuolukordades (vette kukkumine, läbi jää vajumine, tulekahju, põletus, teadvuseta või raskelt vigastada saanud kaaslane).

Selgitada, kuidas käituda eksinuna linnas, maal või metsas.

LOODUSKESKKOND

Kodukoha loodus:

mets, soo, raba, niit, veekogud.

Tunneb rõõmu õues viibimisest.

Osutab küsimisel puule, lillele, murule.

Tunneb rõõmu looduses viibimisest.

Oskab osutamise korral nimetada metsa, muru, lille, puud.

Oskab kirjeldada metsa.

Oskab kirjeldada metsa ja niidu erinevusi.

Oskab nimetada oma kodukoha olulisemat veekogu (meri, jõgi, järv).

Oskab nimetada tuntumaid seeni.

Oskab kirjeldada sood ja raba.

Oskab kirjeldada kodukoha loodust (mere ääres, park, mets, suur puu jne).

Oskab kirjeldada erinevaid elukooslusi – metsa, niitu, sood, raba, veekogu.

Taimed: erinevad kasvukohad ja vajadused, välimus, kasv, areng.

Leiab loodusest ja pildilt puu, lille ja seene.

Eristab tuntumaid puu- ja aedvilju välimuse ja nimetuse järgi.

Oskab osutamise korral nimetada tuttavaid lilli.

Oskab nimetada erinevaid puu- ja aedvilju.

Eristab okaspuid lehtpuudest.

Oskab nimetada ning kirjeldada erinevaid puu- ja aevilju, lilli ja puid.

Oskab nimetada 3-4 lehtpuud.

Oskab nimetada 2-3 viljapuud.

Oskab nimetada ning kirjeldada aias ja metsas kasvavaid taimi.

Oskab nimetada leht- ja okaspuude (mis ei ole viljapuud) vilju (nt kastanimuna, tammetõru, käbi).

Oskab nimetada 4-6 lilleliiki.

Loomad: erinevad elupaigad ja eluviisid, välimus, kasv, areng.

Nimetab tuntumaid koduloomi.

Eristab mänguasjade seast ja pildilt jänese.

Oskab küsimise korral osutada looma erinevatele kehaosadele.

Oskab küsimise korral osutada linnule, putukale, kalale ja konnale.

Nimetab tuntud kodu- ja metsloomi ja matkib nende häälitsusi.

Oskab nimetada tuttavaid putukaid.

Oskab küsimise korral nimetada tuntud loomade iseloomulikke tunnuseid.

Oskab nimetada veeelanikke.

Oskab nimetada linnu kehaosi.

Oskab nimetada tuttavaid loomi, kirjeldada nende välimust, elupaiku ja eluviise.

Teab putukate elupaiku.

Nimetab tuntumaid linde.

Nimetab 3-4 putukat.

Oskab kirjeldada kaladele iseloomulikke tunnuseid.

Oskab nimetada erinevate loomade seast need, kes elavad Eestis.

Oskab põhjendada, miks mõned linnud lendavad soojale maale.

Oskab nimetada tuntumaid paiga- ja rändlinde.

Nimetab tuntumaid erineva elupaiga ja -viisiga loomi ning kirjeldab nende välimust (põhja- ja lõunamaa loomad).

Teab loomade käitumise erinevusi eri aastaaegadel (rändlinnud, talveuni, pesaehitus, poegade toitmine).

Oskab kirjeldada putukate välimust ja nende elupaiku.

Nimetab 2-3 liiki kalu.

Öö ja päev: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses

Osutab küsimisel päikesele.

Oskab küsimise korral iseloomustada ööd ja päeva.

Selgitab öö ja päeva erinevust.

Eristab ning nimetab päeva ja ööd, nende vaheldumist (taimed, loomad)

Oskab nimetada ööpäeva, nädalat, aastaringi.

Kirjeldab oma sõnadega loodust ja inimesi erinevates tsüklites: ööpäev, nädal, aastaring.

Aastaajad: nende vaheldumine ja sellega seotud muutused looduses ning loomade ja inimeste tegevused

Oskab küsimise korral osutada suvele ja talvele.

Oskab nimetada talve ja suve iseloomulikke nähtusi.

Oskab nimetada aastaaegu.

Teab aastaaegade olulisimaid tunnuseid.

Oskab nimetada kõiki aastaaegu ja neid iseloomustada.

Selgitab aastaaegade järgnevust.

Seostab muutusi looduses aastaaegade vaheldumisega ning oskab neid kirjeldada.

Oskab nimetada inimeste iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast.

Oskab nimetada loomade iseloomulikke tegevusi olenevalt aastaajast.

Ilmastik: erinevad     ilmastikunähtused

Matkib täiskasvanu eeskujul liigutuste ja häälega erinevaid ilmastikunähtusi.

Oskab nimetada erinevaid ilmastikunähtusi.

Selgitab ilmastiku muutuste seostest taimede, loomade ja inimestega.

Nimetab ilmastikunähtusi ja kirjeldab neid.

Teab õhu vajalikkust ja kasutamist.

Kirjeldab ilmastikunähtusi erinevatel aastaaegadel.

Selgitab ilmastikunähtuste seost aastaaegadega.

Inimese mõju loodusele: loodushoid, säästev areng

Viskab täiskasvanu eeskujul prahi prügikasti.

Mõistab, et lilli nopitakse vaasi panekuks.

Teab, et prügi visatakse selleks ettenähtud kohta.

Põhjendab, miks visatakse praht prügikasti.

Mõistab, et joogivett on vaja kokku hoida.

Mõistab, et elektrit tuleb kokku hoida.

Teab, et inimene saab talvel loomi aidata.

Mõistab, et on vaja istutada puid ja taimi.

Oskab hoida enda ümber puhtust looduses, kodu ümbruses jm.

Kirjeldab, kuidas jõuab prügi prügimäele.

Selgitab, kuidas loodusvarasid säästlikult kasutada.

Suhtub ümbritsevasse hoolivalt ning käitub seda säästvalt.

Kirjeldab, millised on inimtegevuse positiivsed ja negatiivsed mõjud tema koduümbruse loodusele.

Teab, kuidas loomi talvel aidata, ja oskab seda teha.

Teab, kuidas viga saanud või inimese hüljatud looma aidata.

Teab prügi sortimise vajalikkust ning oskab sortida lihtsamat prügi.

Soovib osaleda looduse korrastamises.

Valguse, temperatuuri, vee, õhu ja toitainete tähtsus taimedele, loomadele ja inimestele

Osutab küsimisel veele, lumele.

Nimetab vett, lund, jääd.

Osutab küsimisel soojale ja külmale.

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett ja toitu.

Selgitab küsimisel, et lumi ja jää muutuvad sulades veeks.

Teab, et taimed ja loomad vajavad kasvamiseks vett, valgust ja õhku.

Oskab kirjeldada erineva temperatuuri mõju taimedele, loomadele ja inimestele.

Põhjendab, miks on õhk inimestele, loomadele ja taimedele vajalik.

Selgitab valguse, temperatuuri, vee, toitainete ning õhu tähtsust taimedele, loomadele ja inimestele.

TEHISKESKKOND

Ehitised

Tunneb ära oma kodu ja lasteaia ning tuttavad teenindusasutused.

Oskab nimetada oma kodukoha tuntumaid asutusi.

Kirjeldab kodumaja omapära: maja osad ja nende otstarve, ruumid ja nende sisustus.

Oskab nimetada erinevaid ruume lasteaias ning teab nende otstarvet.

Oskab kirjeldada lasteaia õueala ning seal kasutatavaid vahendeid.

Oskab kirjeldada oma kodu ja selle ümbruskonda.

Oskab kirjeldada vanaaja kodu ja selle sisustust, teab nimetada kõrvalhooneid ning nende otstarvet.

Oskab nimetada maja ehituseks kasutatavaid materjale.

Oskab nimetada teenindusasutusi ja nende vajalikkust.

Teab nimetada kodukohale olulisi ehitisi (mõis, kirik, veski jm).

Kodumasinad

Oskab küsimise korral osutada kodus kasutatavatele kodumasinatele.

Oskab küsimise korral nimetada kodus kasutatavaid kodumasinaid ja -elektroonikat.

Teab  kodumasinate    ja -elektroonika otstarvet.

Kirjeldab kodumasinaid ja -elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte.

Kirjeldab erinevaid keerulisemaid kodumasinaid ja -elektroonikat, teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte.

Kirjeldab erinevaid keerulisemaid   kodumasinaid ja -elektroonikat ning teab nende otstarvet ja nendega seotud ohte (kirjeldused on täpsemad, võivad lisanduda põllutöömasinad).

Liiklusohutusnõuete tundmine: sõidukid,  liiklusmärgid, valgusfoor, tänava ületamine, helkur, turvatool ja -vöö

Osutab küsimisel maanteel sõitvatele autodele, bussidele.

Osutab küsimisel autoteele, kõnniteele.

Osutab küsimisel valgusfoorile.

Osutab küsimisel liiklusmärkidele.

Oskab küsimise korral nimetada sõidukeid.

Teab jalgrattaga sõitmise nõudeid (kiiver).

Teab liiklusmärkide tähtsust (aitavad ohutult liigelda).

Teab valgusfoori ja tulede tähendust.

Teab mõisteid sõidutee, kõnnitee.

Teab helkuri kasutamise vajadust.

Teab, miks on maanteedel ülekäigurajad (sebrad).

Teab ja tunneb valgusfoori ja selle tulesid.

Põhjendab helkuri kandmise vajadust.

Teab turvavööd ja turvatooli.

Kirjeldab erinevaid sõidukeid ja teab nende otstarvet.

Teab eriotstarbeliste sõidukite ülesandeid ja tähtsust.

Oskab ühissõidukis käituda (sõidupilet).

Teab liiklusmärkide tähendusi.

Teab valgusfoori tulede süttimise järjekorda ning nende tähendust.

Teab, kuidas sõiduteed ületada.

Oskab ületada tänavat jalgrattaga (jalgratas käe kõrval).

Teab turvavöö ja turvatooli vajalikkust sõidukis.

Oskab kirjeldada liiklemise ohtusid erinevates ilmastikuoludes.

Oskab selgitada, kus ja kuidas helkurit kanda.

Teab, kuidas ületada sõiduteed reguleeritud ja reguleerimata ülekäigurajal.

Teab jalakäija ja jalgratturi ohutu liiklemise põhimõtteid.

Ületab iseseisvalt sõiduteed.

Teab, miks peab kandma kiivrit (ratta, rula ja rulluiskudega sõites).

Teab hädaabinumbrit 112.

Oskab kirjeldada oma teekonda kodust lasteaeda.

Teab, kuidas ületada ristmikku.

Teab liiklemise erinevusi maal ja linnas.

Oskab nimetada või kirjeldada erineva töö tegemiseks vajalikke sõidukeid (kraanaauto, prügiauto, teerull jm).

Teab, kuidas käituda ühissõidukist väljudes.

Teab, kuhu kinnitada helkurribad.

Oskab kasutada hädaabinumbrit 112.

Üldteemad

3.aastastased

4.aastased

5.aastased

6.aastased

Hääldamine:

Kasutab oma kõnes tuttavaid 1-2 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.
Hääldab õigesti enamikku häälikuid ( erandid võivad olla r, s, k, õ, ü

Kasutab oma kõnes tuttavaid 2-3 silbilisi sõnu õiges vältes ja silbistruktuuris.
Hääldab sõnades õigesti lihtsamatest häälikutest koosnevaid konsonant ühendeid( nt- nt,-lt,- mp jne).

Hääldab õigesti 3-4 silbilisi tähenduselt tuttavaid sõnu.
Hääldab õigesti 1-2 silbilisis tähenduselt tuttavaid häälikuiühendiga sõnu
Hääldab õigesti sageli kasutatavaid võõrsõnu ( nt. taburett, banaan, diivan) Hääliku eraldamine sõnas kuulmise järgi
Kõlalt lähedaste sõnade eristamine (tass- kass, sool- tool)

Kordab järele ja hääldab ise õigesti kõiki emakeele häälikuid ja tuttava tähendusega sõnu.   

Sõnavara:

Kasutab nimisõnu, mis väljendavad tajutavaid objekte, nähtusi.
Kasutab tegusõnu, mis väljendavad tegevusi, millega ta ise on kokku puutunud.
Kasutab kõnes värvust, suurust jt.hästi tajutavaid omadussõnu.
Kasutab kõnes mõningaid üldnimetusi (nt.lapsed, riided).
Kasutab tagasõnu ( all, peal, sees, ees, taga) ruumisuhete tähistamiseks.

Mõistab³ ja kasutab kõnes nii üld- kui ka liiginimetusi(nt.kuusk, kask- puud; tuvi, kajakas- linnud)
Kasutab kõnes objektide osade/ detailide nimetusi (käpad, saba, rool)
Kasutab kõnes mõningaid liitsõnu (tuttmüts, kelgumägi) ja tuletisi* (täpiline, laulja)

Kasutab kõnes mõningaid vastandsõnu (nt lühike- pikk, must- puhas)
Kasutab kõnes mõningaid iseloomuomadusi ja hinnangut väljendavaid omadussõnu (nt arg, kaval, igav)
Kasutab kõnes aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu öö.
Moodustab vajaduse korral sõnu uudsete või võõraste objektide, nähtuste või tegevuste tähistamiseks (nt tikkudest maja-tikumaja; nuga õuna koorimiseks- õunanuga).

Kasutab kõnes õigesti aega väljendavaid määrsõnu eile, täna, homme.
Kasutab kõnes mõningaid samatähenduslikke sõnu (nt jookseb, lippab, sibab)
Mõistab samatüveliste sõnade tähenduste erinevusi( joonistaja, joonistus, jooneline).
Kasutab õigesti sihilisi ja sihituid tegusõnu(nt veereb- veeretab; sõidab- sõidutab)
Nimetab ühe õpitud kategooria*
Piires vähemalt2 sõna(nt lilled: tulp, roos).

Grammatika:

Mõistab² ning kasutab tuttavas tegevuses ja situatsioonis 3-5 sõnalisi lihtlauseid.
Kasutab kõnes õigesti enamikku käändevorme.
Kasutab kõnes õigesti tegusõna käskivat kõneviisi (nt Joonista! Istu!).
Kasutab kõnes õigesti tegusõna kindla kõneviisi olevikuvorme (nt sõidab, laulavad).
Kasutab kõnes õigesti tegusõna ma- ja da- tegevusnime (nt hakkame mängima, ei taha mängida).

Kasutab kõnes eri tüüpi lihtlauseid, sh koondlauseid*
Kasutab kõnes lihtsamaid suhteid väljendavaid rindlauseid* (sidesõnad ja ,aga).
Kasutab kõnes õigesti tegusõna lihtmineviku vorme (nt sõitis, laulsid).

Kasutab kõnes lihtsamaid põimlauseid*
Kasutab kõnes nud- ja tud- kesksõnu (nt söödud- söönud).
Kasutab kõnes omadussõna võrdlusastmeid ( suur- suurem –kõige suurem).
Kasutab tingivat kõneviisi (mängisin, mängiksin).
Ühildab sõnu arvus (karud söövad)
Ja käändes (ilusale lillele; punase palliga)
Kasutab kõnes õigesti enamikku nimisõna käändevorme mitmuses (ilusatel lilledel). Võrdlemine.soe- soojem; külm- külmem.

Kasutab kõnes õigesti saava ja rajava käände vorme (saab lauljaks, jookseb kivini).
Märkab grammatikavigu täiskasvanu kõnes (nt lugeb p. o loeb; mõmmi maga p.o mõmmi magab; lillene p.o lilleline; seen kasvab kuuse all) ning osutab neile
Kasutab kõnes enamasti õigesti umbisikulist tegumoodi ( loetakse, pesti).

Suhtlemine

Osaleb dialoogis: esitab küsimusi, väljendab oma soove ja vajadusi, vastab vajaduse korral rohkem kui ühe lausungiga*.

Kasutab erinevat intonatsiooni ja hääletugevust sõltuvalt suhtluseesmärgist (teatamine, küsimine, palve jm).

Kommenteerib enda ja/ või kaaslase tegevust 1-2 lausungiga.

Mõistab 1 teksti*, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega.

Loeb peast või kordab järele 1-2 realist luuletust.

Algatab ise aktiivselt suhtlust.

Suhtleb meelsasti ja aktiivselt eakaaslastega koostegevuses.

Küsib täiskasvanult palju küsimusi tedaümbritsevate asjade kohta.

Kommenteerib enda ja kaaslase tegevust  (räägib , mida tehti ) 2-3 lausungiga.

Räägib 2-3 lausungiga mõnest hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest.

Jutustab pildiseeria järgi , öeldes iga pildi kohta ühe lausungi.

Algatab  ja jätkab täiskasvanuga dialoogi ka väljaspool tegevussituatsiooni, nt vahetab vesteldes muljeid oma kogemuste põhjal, esitab tunnetusliku sisuga küsimusi (nt Miks ta nii tegi? Kuidas teha?).

Kasutab rollimängus erinevat intonatsiooni ja hääletugevust.

Kasutab õigesti mõningaid viisakusväljendeid.

Kirjeldab täiskasvanu abiga olupilti* ja annab edasi pildiseerial kujutatud sündmust.

Annab kuuldud teksti sisuedasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausungitega.

Jutustab  nähtust , tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausungiga (nt mida ta tegi kodus

pühapäeval).

Loeb peast kuni 4 realisi liisusalme/ luuletusi.

Mõistab teksti , mis pole otseselt seotud tema kogemusega.

Räägib iseendast ja esitab küsimusi täiskasvanu kohta (nt Kus ja kellega ta elab? Kas tal on lapsi?).

Kasutab ja mõistab suhtlemisel nalja, narritamist.

Püsib teemas, vajaduse korral läheb kaasa teiste algatatud teemamuutusega.

Annab edasi kuuldud teksti ( nt muinasjutu) sündmuste järgnevust, põhjusi ning tegelaste käitumist täiskasvanu suunavate küsimuste / korralduste abil.

Jutustab pildi või kogemuste põhjal

Seotud lausungitega.

Jutustades seob lausungeid peamiselt sõnadega ja siis, siis, ja.

Suunab kõnega kaaslaste tegevust  ja annab sellele hinnanguid.

Jutustamine ja kuulamine

 Mõistab teksti, mis on seotud tema kogemuse ja tegevusega.

Vastab küsimustele, osutab sobivale pildile, näitab sobiva pildi

   xLoeb peast või kordab 1-2 realist luuletust.

Kommenteerib enda ja kaaslase sooritatud tegevust

Jutustab pildiseeria järgi, üeldes iga pildi kohta ühe lause

Suudab jälgida lihtsaid lookesi, kogemus võimaldab eristada realistlikke ja väljamõeldud sündmusi (n.loomad räägivad)

Räägib2-3 lausega meeldivast mänguasjast( mis see on, kust see asi on saadud, miks see meeldib) hiljuti kogetud emotsionaalsest kogemusest.

Loeb peast või kordab 2-3 realise luuletuse, liisusalmi.

Tuleb toime igapäevases suhtlemises, kuulajana ja vestlejana

Annab kuuldud teksti sisu edasi täiskasvanu suunavate küsimuste abil, väljendades end peamiselt üksikute, sidumata lausetega.

Jutustab nähtust, tehtust ja möödunud sündmustest 3-5 lausega( Mida tegi kodus pühapäeval)

Mõistab ka teksti, mis pole otseselt seotud tema kogemusega.

   xLoeb peast 2-4 realisi liisusalme, luuletusi

Jutustamine antud teema järgi oma kogemustest nähtu- kuuldu järgi

Räägib oma kogemustest seotud lausetega (seob peamiselt väljenditega ja siis, siis, ja). Kirjeldab(jutustab oma sõnadega)  kuuldud teksti sündmuste järgnevust ja põhjusi ning tegelaste käitumist

Lause koostamine ja laiendamine küsimuste abil

Lugemine kirjutamine:

Vaatab üksi ja koos täiskasvanuga pildiraamatuid: keerab lehte , osutab pildile ning kommenteerib pilte.

Kuulab sisult  ja keelelt jõukohaseid etteloetud tekste.

Eristab kuulmise järgi tuttavaid häälikuliselt sarnaseid sõnu üksteisest

(nt tass- kass, pall- sall, tuba- tuppa), osutades pildile või objektile.

Tunneb täiskasvanu häälimise * või rõhutatud hääldamise* järgi kuulmise teel ära hääliku häälikute reas.

Tunneb ära ja nimetab üksikuid tähti.

Matkib lugemist ja kirjutamist, kritseldades kriidi või pliiatsiga.

Häälib täiskasvanu abiga (järele korrates, abivahendeid * kasutades) 1-2 silbilisi sulghäälikuta ja häälikuühendita sõnu.

Määrab hääliku asukoha (alguses, lõpus, keskel) häälikuühendita sõnas.

Kordab täiskasvanu eeskujul eri vältes kahest sõnast koosnevaid ridu (nt koli- kolli (IIIv) koli-kolli (IIv)

 koli- kooli (IIIv) koli-kooli (IIv).

Loeb üksikuid sõnu kindlas situatsioonis (nt poe- ja tänavanimed, sildid).

Lastekirjandus

Oskab kuulata etteloetud teksti ja arusaada sisust.

Suhtleb mängu ja vestluskaaslastega.

Märkab ettekande erinevat intonatsiooni, mis vastab tegelaste iseloomule ja vastavale sündmusele.   

Kuulab etteloetud teksti.

Eristab luuletust ja juttu.

Kuuleb riimuvaid sõnu

Väljendab meeleolu ja tundeid hääle, miimika ja liigutuste abil.

Esitab rolle dramatiseeringutes.

Mõtleb muinasjutule lõpu

Pikema muinasjutu kuulamine, ümberjutustamine.

Vastab küsimustele täislausega.

Oskab hinnata raamatute väärtust. Omaloominguliste juttude välja mõtlemine

Juttudele alguse ja lõpu mõtlemine.Muinasjuttude ja palade lavastamine.

Teab erinevate rahvaste muinasjutte.Tunneb mitmesuguseid ilukirjanduse vorme- jutud, muinasjutud, luuletused, vanasõnad, mõistatused, kõnekäänud.

Teab kirjaniku ja kunstniku töö kohustusi.

Kirjandus  

rühma  

    õppekavas

Luuletused

Jutud, värsslood

Muinasjutud

Lavastamiseks sobivad palad

Luuletused

Jutud, värsslood

Muinasjutud

Lavastamiseks sobivad palad

Luuletused

Jutud, värsslood

Muinasjutud

Lavastamiseks sobivad palad

Luuletused

Jutud, värsslood

Muinasjutud

Lavastamiseks sobivad palad

Üldteema

2-3aastased

3-4aastased

4-5aastased

Hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine

Rühmitab esemeid ühe sarnase tunnuse (värvuse, kuju, suuruse vms) järgi hulgaks. Leiab erinevate esemete hulgast palju ja üks. Loendab asjukolme piires ning vastab küsimusele mitu on?.

Laps oskab esemeid seada paaridesse ja üksühesesse vastavusse (nt igale alustassile tuleb peale tass,). Otsustab, kas nimetatud ese kuulub (ei kuulu) moodustatud hulka. Paaride moodustamisega (üksühesesse vastavusse seadmisega) saab teada, et esemeid on võrreldavates hulkades sama palju, ühepalju  ehk võrdselt. Loendab 5 piiers ja tunneb arvuderida 5ni.

Rühmitab esemeid, olendeid kahe erineva tunnuse alusel ( rühma lapsed on poisid ja tüdrukud) võrdleb esemete hulki paaridesse seades ning otsustab mida on rohkem ku, vähem kui.

Suurused ja mõõtmine

Näeb ja leiab esemetes erinevusi (suur-väike). Osutab (küsimuse

põhjal) kahest samatüübilisest

esemest suuremale või väiksemale.

Laps teab suurustunnuseid. Võrdleb (järjestab) kahte eset suuruse (suurem-väiksem), pikkuse (pikem-lühem),laiuse (laiem-kitsam) järgi ning kasutab mõisteid.

Järjestab esemeid kõrguse järgi (suuremad- väiksemad, pikemad- lühemad,laiemad-kitsamad, kõrgemad-madalamad). Järjestab 3 eset suuruse, pikkuse, laiuse ja kõrguse järgi.

Geomeetrilised kujundid

Leiab samasuguse kujundi peale-, kõrvuti- või sisseasetamise teel. Kompimise-veeretamisega eristab ümmargusi ja kandilisi esemeid, sealhulgas ringi ja ruutu.

Eristab kolmnurka ja nelinurka ning leiab kujunditega sarnaseid esemeid rühmatoast, õuest ja tänavalt.

Laps otsustab kas kaks antud kujundit on sama- või erisugused, ning kirjeldab nende kujundite erinevusi/sarnasusi  nurkade olemasolu, arvu, kujundi, suuruse ja värvuse alusel ( ring, ruut, kolnurk)

Orienteerumine ajas

Vestleb ööle päevale iseloomulikust ning matkib tegevusi mängides.

Laps saab aru mõistetest öö ja päev ning teab iga aastaaja olulisemat tunnust.

Laps nimetab erinevaid päeva osi ( hommik ,lõuna, õhtu) ja toob abistavate küsimuste põhjal näiteid oma tegevuse kohta päeva eri aegadel. Kirjeldab tegevusi ja sündmusi eile-täna-homme.

Orienteerumine ruumis

Orienteerub oma kehal ja näitab, mis asub ülal-all, kõrval, ees-taga. Suudab tuttavates ruumides (kodu, rühmaruumid) üles leida nimetatud toad või kohad.

Määrab teiste laste ja esemete asukohta enda suhtes ülal-all, ees-taga (nt minu ees on laud, minust vasakul on uks, minu taga on kapp).

Juhendamisel määrab enda ja esemete asukoha ruumis teiste esemete suhtes sõnadega peal,all,sees,taga või ees.

Üldteema

5-6aastased

6-7aastased

Hulgad, loendamine, arvud ja arvutamine

Oskab siduda omavahel loendatud esemete hulga arvsõnaga ja vastava numbriga. Loendab 12 piires, teab arvude rida 12ni. Oskab nimetada antud arvule eelnevat/järgnevat arvu.

Tunneb numbrimärke. Võrdleb arve (on suurem kui, väiksem kui). Paneb kokku kahe hulga esemed ja liidab. Võtab ühest hulgast esemeid ära ja lahutab.

Mõistab arvu koostist ja seoseid arvude vahel.  Mõtestab arvude rida 12ni.

Liidab ja lahutab 5 piires ning tunneb ja kasutab vastavaid sümboleid (+, -, =). Oskab koostada matemaatilisi jutukesi kahe etteantud hulga järgi.

Suurused ja mõõtmine

Oskab järjestada esemeid suuruse ja asenditunnuste järgi. Järjestab kuni 5 eset suurustunnuse järgi. Leiab vaadeldavast objektist silma järgi suurema – väiksema - sama suure ning kontrollib objekte kõrvutades. Hindab kaugust silma järgi. Mõõdab pikkust, laiust ja kõrgust kokkulepitud mõõtvahenditega. Järjestab raskuse ja paksuse järgi.

Mõistab mõõtmistegevust ja olulisemaid mõõtühikuid. Teab igapäevaelus kasutatavaid pikkusmõõte cm, m, km; massimõõtu kg ning mahumõõtu liiter; rahaühikuid kroon ja sent ning kasutab neid mängutegevustes. Mõõdab pikkust, raskust ja vedelikku kokkulepitud mõõtvahenditega.

Geomeetrilised kujundid

Oskab kujuneid ühise tunnuse järgi rühmitada. Koostab mustreid, laob pilte kujunditest. Rühmitab kujundeid vormi, suuruse, värvuse vm järgi.

Tunneb ja kirjeldab geomeetrilisi kujundeid. Eristab ruumilisi kujundeid (kuup, kera, risttahukas, püramiid) tasapinnalistest kujunditest (ruut, ristkülik, kolmnurk, ring).

Orienteerumine ajas

Tunneb olulisemaid ajamõisteid ja nädalapäevade nimetusi. Kirjeldab tegevusi erinevatel nädalapäevadel ja teab nädalapäevade järjestikuseid nimetusi. Eristab mõisteid kiiresti-aeglastelt, varsti, hiljem, kohe.

Tunneb lihtsamaid ajamõisteid ja kirjeldab ning järjestab oma igapäevategevusi. Teab kuude nimetusi ning enda sünnikuud ja –päeva. Määrab kellaaega täistundides ja koostab päevakava. Kasutab kõnes õigesti sõnu enne, praegu, hiljem - varem, noorem – vanem.

Orienteerumine ruumis

Määratleb enda ja esemete asukohta ruumis ja õues kasutades lihtsaid ruumimõisteid. Määrab eseme asukohta teise eseme suhtes: all – peal, kohal, keskel, äärel, vasakul – paremal. Orienteerub ruumis(õues) juhendite järgi.

Oskab määratleda asukohta tasapinnal, ruumis ja õues. Leiab ja kirjeldab juhendamise järgi ja omandatud mõistete abil etteantud punkti tasapinnal (paberil), ruumis ja õuealal (tuttavas ümbruskonnas).

SISUPLOKID

2-aastane

3-aastane

4-aastane

5-aastane

6-aastane

7-aastane

Voolimine

Mudib ja tükeldab voolimismaterjale;  vajutab tekkinud tükikesi soovi korral alusele kinni;võtab uuesti lahti ja ning liidab suuremateks tükkideks;  käte ja sõrmedega annab voolimismaterjalile erineva kuju; surub seda kokku ja venitab; vajutab sõrmedega materjali sisse auke; teise eluaasta lõpuks voolib ümar- ja pikliku vormi, luues niiviisi lihtsaid esemeid.

Voolib ümar- piklikke vorme koos õpetajaga; tükeldab ja liidab voolimismaterjali, luues kujundeid ja andes neile erinevaid nimetusi; ühendab ümar- ja piklikke vorme omavahel.

Rullib ja veeretab voolimismaterjali iseseisvalt; loob lihtsaid esemeid erinevaid vorme liites; loob fantaasia kujundeid; kasutab erinevaid voolimismaterjale, õppides tundma nende omadusi; püüab piklikke vorme spiraaliks keerata õpetaja abiga; tutvub võimalusega pigistada savi jt materjale, et anda esemele iseloomulikumat kuju; kujundab voolimispulgaga eseme pinda.

Annab edasi eseme, objekti kuju neile omaste tunnuste kaudu; tutvub vormide töötlemise ja liitmise uute võimalustega; voolib ümarvormist õõnesvorme; hakkab voolima inimest ja lihtsat tegevust; harjutab detailide ühenduskohti siluma ja vajadusel niisutama.

Voolib loovalt, kasutades koos natuurile omastega ka fantaasiaelemente; annab edasi eseme osade suurusvahekordi; kasutab voolimispulka erinevate pindade loomiseks; valmistab koos õpetajaga uusi voolimissegusid ja tutvub nende omadustega ning töötlemise iseärasustega.

Teab kuidas valmistada lihtsamaid voolimissegusid; peaks saama valida erinevate voolimismaterjalide vahel; niisutab voolingute ühenduskohti esemete tugevdamiseks.

Joonistamine

Tõmbab erineva suunaga nooli ja kritseldab.

Kritseldab hoogsalt vahetades eri värvi pliiatseid ja kriite ning tõmmates tööle aina uusi jooni; hakkab tõmbama kaarjaid joonia ja joonistama ümarvormi; harjutab tööd joonistamise ajal kinni hoidma; annab oma kritseldustele nimetusi; räägib meelsasti, mida oma töös kujutab.

Joonistab ümarvorme ning tõmbab sellest erineva suuna ja pikkusega jooni; ühendab joonistuses omavahel lihtsamaid kujundeid; ei pea väljendama midagi konkreetset, oluline on and piisavalt võimalusi kritseldada.

Hakkab joonistustes ühendama nii kandilisi kui ka ümaraid kujundeid; lisab joonistusele enda jaoks olulisi või ka oma oskustest lähtuvalt esemele ja nähtusele iseloomulikke detaile; õpib tundma lisaks pliiatsitele ja kriitidele ka sütt, õli- ja kuivpastelle ning tušši; hakkab joonistama tegevust.

Joonistab tuttavaid esemeid ümbritsevast ning loob pilte fantaasia järgi; tutvub joonistusvahendite kasutamise erinevate võimalustega.

Jätkab süžeepiltide loomist; kujutab inimesi ja loomi liikumises; kasutab soovi korral koos  erinevaid joonistuvahendeid nende olemusest lähtuvalt; värvib oma joonistatud või värviraamatu kujundeid; sobitab pindu kattes heledaid ja tumedaid, peeni ja jämedaid jooni.

Maalimine

Kasutab esmalt korraga üht või kaht värvi; kannab maalimise asemel algul sõrmega värvi paberile, luues nii triipe, täppe ja spontaanseid kujundeid; trükib ja värvib ka kogu käega.

Kasutab värve emotsionaalselt ja huviga; värvib endiselt kätega ja suurte pintslitega; katab väiksemaid piiratud pindu; vajutab jäljendeid, kattes templi iseseisvalt värviga.

Maalib enamasti spontaanselt; loputab pintslit, kui talle seda meelde tuletada; teeb koos õpetajaga pintslivajutusi pintsli külgedega.

Maalib guaššvärvidega (ka akvarellide ja pastellidega) soovitud suurusega pinna ning soovi korral kasutab töös esemetele ja nähtustele iseloomulikke värvusi; tõmbab pintsliga peenemaid ja jämedamaid horisontaal- ja vertikaaljooni; teeb esemete kaunistamiseks pintslivajutusi ning suuremale kujundile detaile.

Hakkab katsetama värvide segamist, milleks sobivad põhivärvid punane, kollane ja sinine; lapsel on võimalu planeerida oma töö valmimist mitme tegevuse vältel.

Oskab iseseisvalt segada tööks vajalikud värvid; annab edasi töö iseloomu ja meeleolu enda jaoks sobivates toonides; kujutab inimesi neile omaste tunnuste järgi; helestab ja tumestab värve; kaunistab soovitud esemeid eri suurusega pintslitega ning toob esile esemele või nähtusele iseloomulikku ja kujutab oma fantaasiaid.

Meisterdamine

Rebib pabeririba küljest tükke ja liimib neid; teeb lilli, rohtu, täppe jne, kortsutades pehmet paberit.

Hakkab kasutama kääre; jätkab paberi rebimist ja pehme paberi kortsutamist; muudab voolitud ümar- ja piklikke vorme, surudes nendesse sulgi, seemneid, kivikesi jne.

Hakkab lisaks pehmele paberile kortsutama ka tugevamat paberit, nt värvilist paberit ja ajalehti; kasutab kääre oskuslikumalt; saab võimaluse valida materjale; liidab koos õpetajaga materjale enamasti plastiliini või liimiga.

Lõikab paberist lihtsaid kujundeid; täiendab joonistusi paberist lõigatud detailidega; lõikab paberist geomeetrilisi kujundeid; ühendab liimides erineva suurusega karpe, torusid ning paberit ja pappi muu materjaliga; kasutab koos õpetajaga ühendusmaterjalina ka teipi; voldib paberit pooleks ja neljaks.

 Meisterdab karpidest, topsidest, torudest, pesulõksudest, looduslikust materjalist jne; püüab materjale liita olemasolevaid teadmisi kasutades ning ühendada neid ka omal moel; ühendab õpetaja abiga töö detaile teibiga, mähib kinni pehme traadiga või peenema nööriga; teeb lihtsamaid lõnga-, tekstiili- ja villatöid, mis nõuavad erinevate oskuste harjutamist: punumist, põimimist ning sõlmimist.

Jätkab tööd materjalide ühendamise ja töötlemisega, luues nii teemakohaseid kui ka fantaasial põhinevaid töid; valmistab lihtsa mänguasja täiskasvanu tegevust matkides.